Burundi / Uburundi : Niyongabo Philippe asubira kwihweza amateka ya vuba n’intambara mu gitabu gishasha

Igitabu ca Niyongabo Philippe kivuga ku bikorwa vy’ihohoterwa rya politike n’inyungu za geopolitike zo mu gihe ca 1950–2000

Bujumbura, 13/03/2026 (BdiAgnews) – Casohotse kw’igenekerezo rya 22 Ruhuhuma 2026 kandi kiraboneka hano, igitabu Burundi – Les phares étouffés dans le brouillard de la haine, c’uwitwa Niyongabo Philippe, yanditse akoresheje izina rya Philos, gifise amapaji 491, gisubira kwihweza ibikorwa vy’ihohoterwa rya politike vyaranze amateka y’Uburundi kuva mu mpera z’imyaka ya 1950 gushika ku masezerano ya Arusha yo mu 2000. Ashingiye ku bintu yiboneye ubwiwe no ku vyabaye mu muryango wiwe, uwo mwanditsi asesangura ingorane zitandukanye igihugu carimwo, akerekana ko ivyo bita amatati « ashingiye ku moko » akenshi vyakoreshejwe n’abanyepolitike bamwe kugira bagumane ubutegetsi. Ico gitabu kivuga kandi ku rupfu rwa Ndadaye Melchior, Perezida w’Uburundi yishwe ku wa 21 Gitugutu 1993, no ku kuvuka kw’umugambwe CNDD-FDD wari uyobowe na Nyangoma Léonard, mu gihe uwo mwanditsi avuga ko yakoreye uwo mugambwe nk’umuntu ajejwe amakuru y’umutekano. Aravuga kandi ingendo n’imigambi yakoze mu Burundi, muri Tanzaniya no mu buseruko bwa Repubulika Iharanira Demokarasi ya Kongo, hamwe n’imirwano yabaye hagati ya FDD n’Ingabo z’Uburundi (FAB), intsinzi zaronse, ingorane bahuye na zo, hamwe n’ingene ingabo z’izo mpande zibiri zaje kwinjizwa mu gisirikare kimwe. Iyo ntambara yo hagati mu gihugu c’Uburundi (1993–2003) irashobora kandi gusigurwa mu rwego rwa geopolitike yo muri ico gihe, yaranzwe n’ivyo bita globalisation unipolaire américaine néolibérale (GUAN). Abasesanguzi bamwe babona ko ico gihe Uburundi bwari bwinjiye mu makimbirane y’inyungu z’ibihugu vy’ibihangange vyo mu burengero bw’isi mu karere k’Ibiyaga Binini vya Afrika, aho amakimbirane y’amoko Hutu na Tutsi yakoreshejwe nk’igikoresho ca geopolitike y’ivangura rya gikoloni. Ivyo vyasize inyuma ingaruka mbi cane : urupfu rwa Ndadaye Melchior na Ntaryamira Cyprien, amamiliyoni y’Abarundi baguye muri iyo ntambara, hamwe n’ukubaho kw’aho abantu bakoranirizwa ku nguvu, bamwe bise amakambi y’ugufunga abantu mu Burundi, muri ico gihe c’intambara.

Inyandiko zifashishijwe

– Niyongabo Philippe, Les phares étouffés dans le brouillard de la haine, Éd. Sigumugani, Bruxelles, 2026.

– Baranyanka Charles, Le Burundi face à la Croix et à la Bannière, Bruxelles, 2015.

– Nahimana Karolero Pascal, Histoire du Burundi : Les grandes dates de l’histoire des Barundi et de l’État millénaire africain – Ingoma y’Uburundi, Bruxelles, Génération Afrique, 2024.

– Nahimana Karolero Pascal, Réfugiés du Burundi — Quand Ingoma s’est tu. Histoire géopolitique d’un peuple brisé par la colonialité, Bruxelles, Génération Afrique, 2025.

– Nahimana Karolero Pascal, La guerre civile du Burundi (1993–2003). Face à la globalisation unipolaire américaine néolibérale, le CNDD-FDD, Bruxelles, Génération Afrique, 2024.

– Rukindikiza Gratien, Trahisons au Burundi : de 1962 à 1993, 2023.

– Rugigana Joseph, Ma vérité sur l’assassinat de Ndadaye, Éd. Iwacu, 2024.

– Nahimana Karolero Pascal, Camps de concentration du Burundi (1996–2002) : Les oubliés des collines – Mémoires d’un peuple enchaîné, Bruxelles, Génération Afrique, 2025.

– Kubwayo Félix, La lente reconnaissance du génocide de 1972 contre les Hutu du Burundi, Bruxelles, 2025.

– Ntibantunganya Sylvestre, Histoire d’un génocide occulté : Le génocide des Bahutu du Burundi de 1972–1973, Éd. Sigumugani, 2025.

DAM, NY, AGNEWS : burundi-agnews.org, Ku wa gatandatu 14 Ntwarante 2026

News Reporter